|
Paljud inimesed soovivad omada lemmiklooma, kuid kiire elutempo tõttu lükkub see edasi. Ka mul oli plaani koer võtta alles n.ö varases pensionipõlves, sest kutsikaga tegelemiseks peab piisavalt aega ja energiat olema. Tegelikult ma ainult petsin iseennast, sest tahtsin koera palju rohkem, kui endale tunnistasin. Kindlasti just tõukoera. Koera tõu otsingul olid mul omad kriteeriumid. Koer peaks olema sõbralik, ei tohiks palju karva ajada ja olema pigem väiksem. Kasv oli oluline, sest soovisin kindlasti tegeleda koeraspordiga ning liiga väikesed koerad seetõttu ei sobinud. Asusingi agaralt surfama erinevatel Eesti ja välismaa internetilehtedel ja leidsin juhuslikult huvitava tõu - grifooni. Tunnistan ausalt, et vaadatud piltide põhjal ei olnud see küll „armastus esimesest silmapilgust” aga midagi jäi kriipima. Aina rohkem otsisin erinevat pildimaterjali, mida siis tundide kaupa vaatasin. Väga kaua ei suutnud otsustada, kumb mulle rohkem sümpatiseerib, kas väike brabandi või Brüsseli grifoon. Nii seadsingi sammud Lauluväljakule „Võitja 2004” näitusele, et koerakesega lähemalt tuttavaks saada. Peale näitust otsustasin kindlalt, et tahan endale Brüsseli grifooni. Lõplikult võlus mu ära kutsi habe. Võtsin ühendust Brüsseli grifooni kasvataja Natalia Tabujevaga kennelist „Volfrad” ning aasta hiljem oligi meil kodus väike grifoonitüdruk, väga peene ja keerulise nimega Volfrad Ellin’s Golden Catlyn. Meie kutsume teda lihtsalt Kätu. 2008. aastal sündisid Kätul neli vahvat kutsikat, üks poiss ja kolm tüdrukut. Kutsikate isa valik oli raske ja väljavalituks osutus Peterburis elav Leo Belgicus Good-Morning, kelle järglasi olin ma käinud vaatamas mitmetel näitustel. Good-Morning on pärit Hollandi kennelist Leo Belgicus. Viimane on väga ilus kompaktne isane, kellel ei ole Eestis varasemalt ühtegi pesakonda olnud. Juba enne paaritust olin otsustanud, et ühe tüdruku jätan endale, kuna tahtsin nii väga veel ühte habemega naist koju. Selliselt tuligi meile teine koer Wendy, kes on mu oma kenneli kasvandik. Nagu öeldakse - kolm on kohtu seadus. Nii kaalusin ja kalkuleerisingi, kas mul on piisavalt vaba aega mida jagada kolme koeraga. 2008. aasta suve lõpus oli otsus küps, ma tahan veel ühte Brüsseli grifooni. Võtsin ühendust kennel „Union Grif“ kasvataja Natalia Grjaznovaga. Sama aasta sügisel käisin Peterburis uuel pisikesel järgi, kes on ametlikult - Union Grif Unique Victory ehk koduselt Tondu. |